Elisas on kõik võimalik – kui vaid tahta ja pingutada!

Pärast kooli lõpetamist on tihti lõpetajate kõige suurem küsimus, mida eluga edasi teha? Esimesed sammud töömaastikul tunduvad tihti hirmutavana ning ei teagi kohe, kust alustada. Küsisime Elisas muljetavaldavat karjääri teinud tiimijuhi Joosepi käest, kuidas tema on jõudnud juba enda kaheksandale töökohale suurettevõttes. 

Milline on olnud sinu haridustee?

Olen üles kasvanud Viljandimaal, Lilli külas, mis asub 4km kaugusel Läti piirist. Põhikoolis käisin Karksi-Nuias ning peale 9. klassi tegin sisseastumiskatsed Audentese spordikooli võrkpalli erialale ning Tallinna Reaalkooli. Sain hea õnne korral mõlemasse kooli sisse kuid valisin oma tulevikuteed sillutama Tallinna Reaalkooli. Keskhariduse kõrval pean isegi tähtsamaks iseseisva elu õpet, millele ma juba 15-aastasena pidin vundamenti laduma hakkama. Nimelt elasin legendaarses Pärnu mnt. 59 ühiselamus ning vanematelt saadud taskurahaga pidin ennast ära majandama ja kõigega ise hakkama saama.

Kas sa teadsid kohe algusest peale, mis ametikohal sa tulevikus töötada tahad?

Astusin peale ajateenistust TTÜ’sse Äriinfotehnoloogia kaugõppesse, sest olin juba majanduslikult iseseisev ja statsionaarses õppes oleks seda olukorda olnud raske säilitada. Suvi möödus erinevaid juhutöid tehes ning 2009 aasta sügisel kaugõpet alustades hakkasin otsima kindlamat tööpõldu, kuhu kanda kinnitada. Äsja keskkooli lõpetanu ning ainult ajateenistuse läbinud noorele kohaselt oli minu CV pehmelt öeldes tagasihoidlik ning ma ei hakanud endale illusiooni looma, et ma lähen seisan keset Viru väljakut ning kõik tööpakkujad jooksevad minu peale tormi. Otsisin suuremaid telekomi ja tehnoloogiaettevõtteid, kellel on ka klienditeenindused ning kandideerisin nendele konkurssidele. Mul äärmiselt hea meel, et tol hetkel oli just Elisal vaja kliendiinfoteenindajat ning mina selle töö sain.

Kas oskasid ette kujutada, et kliendiinfoteenindaja ametikohast saab alguse sinu pikk karjäär Elisas? 

Ma ei pidanud kliendiinfoteenindaja ametikohta hüppelauaks, sest olen seda tüüpi inimene, kes täidab endale võetud kohustusi sellise pühendumusega, et ka ise tulemusega rahul oleksin. Lisaks pean äärmiselt oluliseks ka inimeste vahelist suhtlust. Lihtsad asjad, nagu naeratav tere ja teiste murede ära kuulamine on teinekord tähtsamad, kui kuivad teadmised. Seetõttu ei osanud ma unistadagi, et ühel päeval võiks minust saada selle süsteemi arendaja, millega ma igapäevaselt kliente teenindan või veel vähem selle süsteemi arhitekt ja nende arendajate tiimijuht. Paljud uksed avanevad iseenesest, kui võtad eesmärgiks olla oma tehtuga ka ise rahul ja oled nõus selle nimel pingutama, sealhulgas ka õppima.

Mida soovitad neile, kes hakkavad alles tööturule sisenema ning otsivad endale just seda õiget kohta?

Julgust eksida ja eksimustest õppida. Kogemus tulebki ainult läbi proovimise ja pahatihti ka ebaõnnestumise. Suurema edu saavutavad need, kes suudavad aru saada, mis selle ebaõnnestumise põhjustas ning vea parandada. Lisaks tasuks meeles pidada, et haridus on väga tähtis, kuid reaalne kogemus tuleb nii öelda “põllul”. See ei sobi võibolla kõigile, kuid minu isiklik soovitus on leida endale püsiv töökoht juba ülikooli esimestel aastatel. Sellisel juhul oled ülikooli lõpetades juba kogemustega töötaja ning paljudest mitu sammu ees. Kes teeb, see jõuab!

Postitused